Kodutöö - Digitaristu
hetkeseisu kirjeldus
Küsimus-teema
|
Vastus
|
Näpunäited täitmiseks
|
1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d) |
Käina
Kool, Ene Urman, Urve Pärnamaa, Peep Randviir
|
Lisaks
asutuse nimele märkida, kes osalesid hetkeseisu kirjeldamisel
|
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali? |
158/33
|
Ligikaudsed
arvud õpilaste ja töötajate kohta
|
3. Milline on digivaldkonna meeskond? |
IT
kasutajatugi, serverite haldus, andmekaitse juhtimine, veebitoimetaja, IT
juhtimine 0,5
Haridustehnoloog
0,5/ arvutiõpetaja 0, 166
rakenduste
peakasutajad 4
|
Nimetada
rollide kaupa inimesed ja koormus
Rollid:
IT kasutajatugi, serverite haldus, IT juhtimine, andmekaitse juhtimine, veebitoimetaja,
haridustehnoloog, arvutiõpetaja, rakenduste peakasutajad
|
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid? |
Elion
– side.
|
Nimetada
olulisemad koostööpartnerid
Sagedamini
kasutatakse väliseid koostööpartnereid teemadel andmeside, serverite ja muude
seadmete hooldajad, IT-juhtimine, tarkvaraarendus
|
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid? |
Lauaarvuteid
– 50 (1-3 aastat)/ 5 ( 7-…aastat)
sülearvuteid
– 5 (4-6 aastat)
tahvelarvuteid
-23 (1-3 aastat)
erinevust
ei ole
|
Kirjeldada
ligikaudsed arvud.
Kui
palju on arvutiklasse ja kui suured need on?
Võimalusel
lisada riistvara vanuseline jaotus (1-3 aastat, 4-6 aastat, 7-… aastat). Kui
seda on raske välja võtta, siis hinnata kas rohkem on uuemaid (1-3 aastat)
või vanemaid arvuteid.
Kas
uuemad on õpilastel või administratsioonil või olulist erinevust ei ole?
|
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse? |
Dataprojektorid
16- palju
Nutitahvlid
23 – keskmine
Dokumendikaamerad
8 – palju
Klikkerid – ei ole
laborite
mõõteseadmed – Vernieri seadmed – keskmine
CNC-freespingid
– ei ole
Robootikaseadmed
– 5 NXT ja 5 EV3 komplekti. Legod.- keskmine
Tikkimismasinad
1 - vähe
|
Sagedamini
esinevad - dataprojektorid, nutitahvlid, dokumendikaamerad, klikkerid,
laborite mõõteseadmed, CNC-freespingid, robootikaseadmed, tikkimismasinad
Nimetada
ka kogused ja hinnata kasutusaktiivsust (vähe, keskmiselt, palju)
|
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse? |
Geogebra,
WolframAlpha, Google Maps, Wiris, Padlet, Kahoot
Miksike,
Koolielu, Avita e-tund, Moodle, nutisport,
|
Kirjeldada
milliseid ainepõhiseid tarkvarasid aktiivselt kasutatakse
Kirjeldada
milliseid e-õppe keskkondi ja materjaliaitu aktiivselt kasutatakse
|
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused? |
Microsoft
Office – rendime, LibreOffice. E-kool. Koolitark – õppealajuhataja töövahend,
vahendite broneerimissüsteem ja kalender. Kooli meil, majasisene failihaldus,
teadetefoorum.
|
Teksti-
ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine,
e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
|
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse? |
2
teineteist dubleerivat Windows serverit – kasutajate haldus, failiserver,
prindiserver, nimeserver, dhcp server, terminaliserver.
1
FreeBSD server – meiliserver, veebiserver, failiserver.
Kõik
kooli ruumides.
|
Kirjeldada
kas ja milliseid servereid on asutusel enda ruumides või rendil?
Milliseid
funktsioone serverid täidavad?
|
10. Milline on traadita andmeside olukord? |
WiFi
olemas, õpilased saavad kasutada, administratsiooni ja õpilaste-külaliste
võrgud lahus, katvus ja kiirus ei ole piisav
|
Kas
WiFi on olemas? Kas õpilased saavad kasutada?
Kas
administratsiooni ja õpilaste-külaliste võrgud on lahus?
Kas
katvus ja kiirus on piisav?
|
11. Milline on välise andmeside olukord? |
Kasutame
Elioni asümmeetrilist püsiühendust, 30 Mbps alla-, 10 Mbps üleslaadimine.
Võiks olla kiirem, aga olemasolev füüsiline kandja on end ammendanud ja uue
rajamine väga töö- ja rahamahukas. Töökindluse osas nurinaid ei ole.
|
Nimetada
välise andmeside kiirus ja teenuseosutaja.
Kas
ühendus on piisav? Kas ühendus on töökindel?
|
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus? |
Varukoopiaid
tehakse kasutajate (nii õpetajate kui ka õpilaste) failidest, 2 korda kuus.
Tegelikult üritame saavutada, et kasutajad oma faile mõne suurema pilveteenuse
pakkuja juures hoiaksid. Töökindlam ja vastutust vähem. Veel teeme
varukoopiaid veebilehest.
|
Kirjeldada
millistest andmetest tehakse millise regulaarsusega millisesse asukohta/kandjale
varukoopiaid.
|
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas? |
Arvutiklassi
kasutamise kord- on fikseeritud kooli kodukorras
arvutite
loend – olemas
tööde
nimekiri – fikseeritud IT juhi ametijuhendis
|
Nt.
arvutiklassi kasutamise kord, arvutite loend, tööde nimekiri, kasutamise
juhendid
|
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve? |
Riistvarale-
5000 , tarkvarale 2000, andmesidele- 3000,
IKT
teenustele- 500
|
Ligikaudsed
kulud riistvarale, tarkvarale, andmesidele, IKT teenustele, spetsialistidele
|
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist? |
Tiigrihüppe
SA arendusprojekt leping nr 38 (1170€) 2013
|
Lisarahastamist
leitakse vahel eriprojektidest, konkurssidest, vilistlastelt, kogukonna
ettevõtetelt
|
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud? |
Õppekava
– digipädevus, arvutiõpetus, õppekava toetavad tegevused, arengukava –
kaasaja nõuetele vastava õpikeskkonna tagamine, sihiseade koolitusplaanis,
koostöö maakonna teiste koolidega
|
Kas
ja millises mahus on digivaldkonna teema asutuse arengukavas kirjeldatud?
Milliseid
muid kirjeldusi olemas on? Mõnikord on häid arengumõtteid kirjeldatud
projektipõhiselt konkursside jaoks.
|
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul? |
Õpetajate
motivatsiooni tõstmine, toimiva Wifi ühenduse tagamine. Põhiküsimus – kuidas
intensiivistada IKT kasutamist ainetunnis.
|
Kirjeldada
suuremad arengutakistused
Kui
küsimus on eelkõige rahas, siis millised teemad vajavad millises summas kõige
enam lisafinantseerimist?
|
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks? |
Kollektiive
ajurünnak lahenduste leidmiseks. Regulaarne koolitamine, õppereisid,
tunnustussüsteemi väljatöötamine, koostöö maakonna teiste koolidega,
kooliblogi arendus.
|
Kirjeldada
milliseid mõtteid on asutusel digivaldkonna arenguid pidurdavate takistuste
ületamiseks
|